Ettekannete-varu
1. MAAILMA MAADE ÕIGEUSU MUUSIKA 
Kestus: 60 min või 2 osas 45 min a cappella Serbian chant
Programmi kuuluvad õigeusu vaimulikud laulud mitmest erinevatest õigeusu kultuuripärandiga riigist: Kreekast, Serbiast, Rumeeniast, Ukrainast, Gruusiast, Eestist.
Programm on eriti huvitav seetõttu, et kanoonilisi õigeusu tekste järgides on iga helilooja täiendanud teksti muusikalist interpreteeringut oma rahva muusikakultuurile iseloomulike joontega.
Kõlavad kreeka traditsioonilised vaimulikud laulud, rumeenia traditsioonilised vaimulikud laulud Dumitru Kiriaci seades, serbia traditsioonilised vaimulikud laulud Kornelije Stankovici ja Ana Spacici seades, gruusia kahheetia laulustiili esindavad vaimulikud laulud, Lvovi Püha Uspenski Vennaskonna kaheksahäälsed vaimulikud laulud munk-preestri Ionaphani seades ja õigeusu vaimulikud laulud eesti helilooja Cyrillus Kreegi seades.
2. VANAVENE ÕIGEUSU MUUSIKA
Kestus: 60 min või 2 osas 45 min a cappella
Body of Christ. Old Russian chant
Programmis esindavad varajast õigeusu kirikulaulu suure ja väikese znamennõi, putevoi ja demenstvennõi viisid. Uudses tõlgenduses kõlavad nii vanavene jumalateenistuse ühehäälset laulmisviisi kui ka 16. saj. lõpu – 18. saj. alguse varajast vene mitmehäälsust esindavad kirikulaulud.
3. XVI – XVIII SAJANDI ÕIGEUSU MUUSIKA
Kestus: 60 min või 2 osas 45 min a cappella Praise the Lord of Heaven
Programmis kõlavad erinevate maade õigeusu vaimulikud laulud, mis pärinevad 16. – 18. sajandist. Esindatud on ühehäälse laulmisviisi, varase vene mitmehäälsuse ja 18. sajandi mitmehäälsuse algupärased näited. Programm sisaldab ka õigeusu kanooniliste tekstide alusel loodud autoriteoseid ning ühe ja sama kirikulaulu erinevaid seadeid.
4. ÕIGEUSU KLOOSTRIMUUSIKA
Kestus: 60 min. a cappella
Sinu Püha Koda. Kiievi-Petseri Lavra viis
Programmis on vaimulikud laulud, mis pärinevad erinevatelt õigeusu kloostritelt üle maailma. Esindatud on Valaamo, Solovetski, Optina Pustõnj, Bulgaaria Rila, Kiievi-Petseri Lavra, samuti Süüria, Kreeka ja Kahheetia kloostrite muusika.
5. TSAAR PEETER I JA TEMA AJASTU VAIMULIK MUUSIKA
Kestus: 60 min. a cappella Nikolai Diletski Ülestõusmispüha Kaanon
Programm sisaldab toll ajal Venemaa kloostrites levinud Znamennõi viisid, Peetri kiidulaulud, Nikolai Diletski muusika ja palju muid tolla aegseid teoseid. Samuti saab kontserdil kuulata eksklusiivset vaimulikku heliloomingut, mis oletavalt pärineb Peeter I enda sulest.
6. EESTI ÕIGEUSU MUUSIKA
Kestus: 60 min a cappella
Programm on koostatud erinevatesse ajastutesse, põlvkondadesse ja rahvustesse kuuluvate Eesti heliloojate poolt loodud teostest. Selles programmis heliloojaid ühendavaks lüliks õigeusu muusika.
Arvo Pärt (1935), Kuldar Sink (1942-1995), Cyrillus Kreek (1889-1962), Galina Grigorjeva (1962), Andres Uibo (1956)
Valery Petrov (1960)
7. JÕULUD ÕIGEUSU VAIMULIKUS MUUSIKAS
Kestus: 60 min. a cappella
Programmis kõlavad erinevate maade ilmalikud ja kiriklikud õigeusu vaimulikud laulud. Programm hõlmab nii varaseid kui kaasaegseid vaimulikke laule ja pakub kuulajale suurepärase ülevaate pühade kiriklikust ja ilmalikust olemusest.
8. VIGIILIA
Valamo kloostri original viisid.
Kestus: 65 min, a cappella Sulle Sõjaülemale
Valamo aulukogumik koosneb iidsetest ajaloolistest lauludest ehk viiside süsteemist “suure ja väikese Znammenõi lauludest” ning muudest kirikulauludest. Need viisid moodustavad tegelikult vene kiriku lauluvaramu vanima osa. Kõik salvestused pärinevad autorilt. Muusika tugineb Valamo kloostri Obihhodi ühehäälsetel viisidele. Muusika on tulvil rahumeelseid kõlasid.
9. АRVO PÄRT (1935). «КАNON POKAJANEN»
Kestus: 75 min (a cappella)
Selle programmi raames kõlab ansambli esituses tänapäeva eesti helilooja Arvo Pärdi ulatuslik mitteliturgiline teos.
Kanon Pokajanen on pühal tekstil põhinev poeetiline muusikateos, mis koosneb kaanoni tekstile loodud üheksast laulust ja Palvest. Sisuliselt on Patukahetsuse kaanon patustanud inimese palve, kes Kiriku pühadetalituse rõõmu tunnetades mõtleb oma südame ebapuhtusele ja tunneb hirmu, et tal ei õnnestu Igaveses Elus Jumalat näha, kuna osutub Tema poolt äratõugatuks.
“Selles teoses püüdsin ma säilitada sõnadesse kätketud vabadust. Soovisin anda keelele võimaluse valida ise endale ainuomane muusikaline kõla, nii et oma meloodiajoonise kujundaks sõna ise.
Lõpptulemusena küllastus minu Kanon Pokajanen tõepoolest selle erilise, mitte kusagil mujal kui kirikutekstides kasutatud slaavikeelse kõnega ning omandas ka minu jaoks mõnevõrra üllatava koloriidi. Just Kanon näitas mulle iseäranis selgelt, et ühe või teise keele valimine võib teose iseloomu sllisel määral ette määrata, et tekst kõigi oma keerukate seostega võib endale täielikult allutada kompositsiooni muusikalise ülesehituse, kui vaid anda sellele võimalus “muusikat luua”.” Arvo Pärt
10. MUUSIKALINE ETTEKANNE «ANDREASE KANNATUSED»
Kestus: 75 min 
Projekti idee autor Valeri Petrov
Мuusika– Arvo Pärt “Kanon Pokajanen”
Režii ja lavastus – Аlаn Bеrg
Kunstiline kujundus – Aleksei Kornilov
Мuusikaline ettekanne «Andrease kannatused» ei ole etendus selle sõna harjumuspärases tähenduses. Siin puuduvad sündmused, tegelased. Pigem on see lauluvormis esitatud patukahetsuse ja pääsemise palve, mille mõjujõudu suurendavad muusika, liikumine, valgus ja põlevate küünalde lõhn.
Teos põhineb varakristliku koguduse tekstidel. Muusikalise ettekande kandev idee – taevase ja maise, ajalise ja ajatu, pimeduse ja valguse, patukahetsuse ja pääsemise vahel valitseva dramaatilise piirjoone tunnetamise poole püüdlemine…
Мuusikalises ettekandes «Andrease kannatused» on kunstivormis taastatud salajane varakristlaste öine liturgia, mis viidi läbi Rooma katakombides esimärtrite haudadel.
11. TÄNAPÄEVA ÕIGEUSU HELILOOJATE MUUSIKA
Kestus: 60 min või 2 osas 45 min a cappella
Programm on koostatud erinevaid rahvuseid ja kultuure esindavate kaasaegsete heliloojate loomingust. Programmi kuuluvate teoste loojaid ühendab õigeusu kultuur, mille sügavam tunnetus väljendub nii nende vaimses maailmanägemuses kui loomingus. Аrvo Pärt (1935), eesti helilooja. Sir John Taverner (1944), inglise helilooja, kes 1973. a. pöördus õigeusku. Valeri Kalistratov (1942), vene helilooja.
12. PÜHA JOHANNES KULDSUU LITURGIA
Põhineb õigeusu maailma muistsetel kirikulauludel.
PÜHA JOHANNES KULDSUU LITURGIA – muusika suurvorm, mis koosneb traditsioonilise ülesehitusega kanoonilistest vaimulikest lauludest. Vaimulikud laulud põhinevad iidsetel, jagamatu kiriku aegadel loodud kanoonilistel jumalateenistuse tekstidel. Liturgias kõlavad iidse jumalateenistuse muusikat tutvustavad suurepärased näited, mis pärinevad pikaajalisel õigeusutraditsioonil põhineva kultuuriga riikidest – Kreekast, Gruusiast, Venemaalt. Õigeusu koidikul lauldi nendes piirkondades just selliseid viise. Esitatav Liturgia on loodud ja avaldub kuulajaile suuri varakristlikke kultuure ühendava sillana. Muusikateoses kõlavad erinevad keeled ei lõhesta sõnumi terviklikkust, erinevad osad sulanduvad täiuslikult ühtseks kujundiks, milles väljendub kirkalt ja jõuliselt kõige olulisema õigeusu jumalateenistuse sügavam mõte ja tähendus.
Mitmete vaimulike laulude tekstide loomisel on M. Bražnikov, N. Uspenski ja J. Šavohhin lähtunud algsetest XV-XVII sajandist pärinevatest käsikirjadest, püüdes taastada ja lahti mõtestada nendes sisalduvaid pühasid tekste.
13. ALEKSANDR GRETŠANINOV (1864 – 1956) LITURGIA DOMESTICA
kestus 40 min. Koosseis: orel, kaks solisti, koor Püha Jumal. Liturgia Domestica
Muusikainstrumentide kasutamine õigeusu jumalateenistuse muusika esitamisel ei ole lubatud. Aleksandr Gretšaninov on kristlaste püharaamatu kirjaridadest (psalm 150) julgustatuna loonud Liturgia, mis ei ole mõeldud kiriklikul jumalateenistusel, vaid ilmaliku kontsertettekandena esitamiseks.
Demestvennaja Liturgia väljendab vastavalt autori nägemusele kõikide kristlike religioonide leppimise ideed. Selles heliteoses on iidsete õigeusu vaimulike laulude meloodiad ühendatud Lääne-Euroopa kirikumuusikale iseloomuliku orelisaatega.
14. VALERI PETROV KANTAAT “JUMAL” Gavrila Deržavini sõnadele
kestus: 80 min. Koosseiss: orel, koor, kolm solisti, kirikukell ja lugeja
Kantaat „Jumal” on helilooja ja dirigendi Valeri Petrovi suurteos kuulsa vene luuletaja Gavrila Deržavini poeemi „Ülemlaul Jumalale” sõnadele.
Gavrila Romanovitš Deržavin (1743‑1816) on Puškini-eelse Venemaa suurim luuletaja, erakordse elulooga mees. Ülemlaulu idee tekib Deržavinil 1780. aastal Peterburis ja teos saab valmiks Narvas.
See omapärane ja suusugune poeem leiab tänini tunnustust kogu maailmas. Ainuüksi prantsuskeelseid tõlkeid on teada vähemalt viisteist. 1811. Jaapanis vangistatud vene admiral Golovin tõlgib selle ajaviiteks jaapani keelde. Tõusva Päikese maa pojad on vaimustuses. Praegu ripub Tokyo ühes templis Deržavini oodi illustreeriv siiditikand. Sama tekst on samal kombel, kuid hiina keeles tikitud seinavaibale Pekingi keisripalees.
Kantaat „Jumal” on väga erakordne ja sügav teos. Muusikalises keeles esineb palju sümboolikat. Meloodia alus on vanavene liturgiaviis znamennõi, mis annab teosele selgelt tajutava kirikliku mõõtme. Kantaadi mõned osad kujutavadki sümboolselt jumalateenistust. Teos on tulvil kauneid meloodiaid, kuhu on tihti põimitud modernseid akorde.
Kantaadi koosseisus on koor, laulusolistid (sopran, metsosopran ja bass), orel ja lugeja. Nagu Deržavini ood, koosneb kantaat üheteistkümnest osast. Enne iga osa loeb lugeja vastava koha ette eestikeelses tõlkes.
15. URMAS SISASK (1960) Vaimulik kooriooper LABÜRINT
Kestus: 90 min. Koosseis: kolm solisti, koor, kammerorkester, nupp akordeon
Labürint on vaimulik kooriooper, mis on pühendatud Tallinnale, linna tänavatele, hoovidele, põiktänavatele, väljakutele jam is kõige tähtsam – kirikute kuplitele. Vana Tallinn ei ole kooriooperis dekoratsiooniks vaid teose oluline tegelane, keda kehastab koor. See on nii mõistatus kui saatus, nii tasu kui autasu.
Teos on kirjutatud väga haruldases muusikalises žanris nagu kooriooper, mille tavalist ooperist eristab koori roll. Peapartiid kuuluvad mitte ainult soolo solistidele, vaid koorile kui tegelasele. Koor mitte ainult saadab solisti, vaid rõhutab mitmehäälse laulmise erilist ilu, paneb tähenduslikke aktsente ning annab teosele lõpetatud tähendusliku vormi.
Labürint on ooper-teekond, kusjuures see on teekond mööda Vana Tallinna tänavaid sõna otseses mõttes. Teekonna müstiline tähendus on see, et Tallinna vanalinn mitte ainult labürindiga sarnane vaid see ongi labürint vaimulikult “tühja” inimese jaoks.
Müstiline ja vaimulik linna iseloom viib teose kuulaja mõte juurde, et “õige tee otsimine” toimub “nähtamatu” maailmas, orientiirideks on aga kirikute kupplid. Keskaegses linnas kõik teed viivad templist templini, ühest pühakust teisse pühaku juurde, kelle kangelasteod on otseselst Estimaa ja Tallinnaga seotud.